Arengukava lõplik versioon

 

Kesk lõputut raba
kesk tolmuseid teid
on Vahastu küla
on kodupaik meil……

EESSÕNA

 

Vahastu on soode ja rabadega piiratud küla Kaiu vallas Raplamaal, mis aastani 1939 kuulus väikse Vahastu vallana Türi kihelkonnas Järvamaa koosseisu.
Vahastu külal on oma lipp ja tunnuslaul (vt.lisa) ja nüüd ka arengukava aastani 2016, mis annab ülevaate elanikkonnast ja nende tegevusaladest, küla ajaloost ja traditsioonidest, keskkonnast ja olemasolevatest ressurssidest. Kindlasti ei ole arengukava lõplikult valmis dokument, vaid muutub koos meid ümbritseva elu ja meie endi mõtete ning vajaduste muutumistega – arengukava peab käima ajaga kaasas. Iga Vahastu ja Suurekivi küla elanik või külaga muul moel seotud isik saab kaasa aidata küla elukvaliteedi parandamisele, andes oma tähelepanekutest teada meiliaadressil ereinu@gmail.com. Iga uus mõte, idee või ettepanek, mis aitab kaasa Vahastu küla arengule ja siinse eluolu parandamisele, on teretulnud.
Aitäh kõikidele, kes aitasid kaasa arengukava valmimisele. Sellega pole töö lõppenud, nüüd algab arengukava tegevuste elluviimine. Koos tegutsedes saab Vahastust head elamist ja puhkamist pakkuv, aktiivse külarahvaga hajaküla soode ja rabade keskel, kus arendustegevuses lähtutakse küla ajaloost, traditsioonidest, ja koostööst

Vahastu küla tänab:
Kohalikku Omaalgatuse Programmi
arengukava koostamise toetamise eest
Eha Paasi
õppepäeva läbiviimise eest

Erika Reinumägi
MTÜ Vahastu Küla Selts
juhatuse liige

SISUKORD

EESSÕNA 2

Asukoht ja loodus 5

2.2. Ajalugu 6

2.3 Küla majanduslikud olud 7

2.4 Küla infrastruktuur 8

2.5. Elanikkond 10

2.6 Küla inimkapital 11

2.7 Külaelanike koostöö 11

KÜLA TULEVIKUPILT aastal 2016 14

Vahastu on aastal 2016 turvaline, puhta looduskeskkonnaga, viitadega tähistatud, head elamist ja puhkamist pakkuv hajaküla soode ja rabade keskel. Küla arendustegevuses, milles osaleb aktiivselt külarahvas, lähtub kogukond küla ajaloost, traditsioonidest, koostööst seltside, seltsingute, väikeettevõtjate, valla ja kiriku vahel. Külakeskusena toimib kordatehtud seltsimaja, kus on loodud võimalused erinevateks tegevusteks. Kauni looduse keskele on rajatud veesilmaga puhkekoht, kus saab ujuda, telkida.
Meie eesmärgid on:
* rahvamaja rekonstrueerimine, seltsimajaks kujundamine ning külakeskusena toimimine
Vahastu Küla Selts kirjutas käesoleva aasta jaanuaris projektitaotluse Raplamaaa Partnerluskogu Leader programmi rahvamaja rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Projekt sai rahastuse ning valmib 2010. aasta lõpuks. Järgnevalt tuleb leida ehitaja, kirjutada projekt ning seltsimaja renoveerida.
* külakogukonna aktiviseerimine ja vilgas seltsielu
Seltsielu külas on natuke soiku jäänud. Eesmärk on taastada aastavahetuse tähistamine ja uute tegemiste käivitamine ( jõulutulede süütamine kuusel, küla ehtimine küünlavalgusega, Vahastu mängud jne), koolituste korraldamine kogukonnale.
* puhkekoha rajamise võimaluse väjaselgitamine
Seoses tiigi rajamisega Kõhi kinnistule pakub huvi võimaliku puhkekoha rajamine sellele kinnistule, kuna rajatava tiigi asukoht on puhkekohaks sobilikum Selgemäel asuvast supluskohast. Eesmärk on väljaselgitada kinnistu omanik ning alustada läbirääkimisi. Võtame ühendust ka RMK Rapla metskonnaga, et uurida Selgemäe supluskoha haldamise ja hooldamise küsimusi.
* vähemalt ühe riigikõrvalmaantee viimine mustkatte alla
Tahame väljaselgitada kas ja kuidas on võimalik aastaks 2016 viia mustkatte alla vähemalt üks riigikõrvalmaantee. 14


4.TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2011-2016

Tegevused tulenevad õppepäeval osalenud külaelenikest moodustatud töörühmade kirjapandu analüüsist ning arengukava koostamise töörühma ettepanekutest. Tegevusi viivad ellu külaelanikud. 15

SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE

Käesolev arengukava käsitleb kahe küla – Vahastu ja Suurekivi tänast olukorda, visandab tulevikupildi ning seab tegevusplaanid järgnevateks aastateks. Arengukava koostamise tingis vajadus lahti mõtestada ja fikseerida küladele olulised arengusuunad, mis on vajalikud elujõulise küla säilimisele ja edasiarenemisele ning millest lähtuvalt saaks külad oma tegevusi korraldada. Käesoleva ajani kasutati erinevateks tegevusteks vahendite taotlemisel Kaiu valla arengukava, milles on külade arengud üldsõnalised ja ei sisalda konkreetselt külaelu arendamise tegevusi. Valla arengukava hõlmab aastaid 2003-2013. Seega on olukord muutunud ja ka vallal seisab ees uue arengukava koostamine.
Ettepaneku arengukava koostamiseks tegi MTÜ Vahastu Küla Selts. Otsus koostada arengukava võeti vastu külakoosolekul 4.märtsil 2010.a. Vahastu Küla arengukava koolitus toimus 14.augustil 2010.a. Õppepäeval nimetati töörühm koosseisus: Marge Robam, Jaan Juhken, Erika ja Väino Reinumägi ja kinnitati arengukava koostamise ajakava. Arengukava kinnitas külakoosolek 22.oktoobril 2010. aastal.

Selleks, et arengukava oleks ajas muutuv ja küla arenguid suunav dokument, on elanikel võimalik teha täiendusettepanekuid igal aastal jaanuarist märtsini. Vahastu Küla Seltsi juhatus saadab selleks meeldetuletuse e-posti, infokirjade ja teadetetahvlite kaudu. Täiendus-ettepanekud saadetakse seltsi e-posti aadressile või esitatakse kirjalikult seltsi juhatuse liikmetele. Seltsi juhatus vaatab saabunud ettepanekud üle ja esitab need kinnitamiseks külaseltsi aastakoosolekul. Arengukava täitmist jälgivad Vahastu ja Suurekivi külade elanikud ja seltsi juhatus.

Elektrooniliselt asub Vahastu-Suurekivi külade arengukava: http://vahastu.wordpress.com

2. KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD

Asukoht ja loodus

Vahastu ja Suurekivi külad asuvad Rapla maakonna, Kaiu valla kagu osas.Vahastu küla

piir on ühtlasi ka Rapla maakonna piir Järvamaaga. Naaberküladeks on Järvamaa poolt Väätsa

valla Piiumetsa (7 km) ja Saueaugu (6 km) küla, Kõue valla Aela küla, Kaiu valla Põllika ja

Kuimetsa (15 km) küla ning Käru valla Kädva küla. Külaelanikel on võimalus liikuda

vastavalt vajadusele Türi, Paide, Rapla Tallinna suunal, mis suurendab võimalust töökohtade

valikul. Küla eraldatus ja igas suunas kruusa tee piirab siiski inimeste liikumist eriti kevadel ja

sügisel.

Vahastust Kaiu, vallakeskusesse, on 20 km (kruusateed)
Vahastust Raplasse, maakonnakeskusesse on 42 km ( 20 km kruusateed)
Vahastust Paidesse Järvamaa on 24 km (8 km kruusateed )
Vahastust Türile Järvamaa on 22 km ( 8 km kruusateed )
Vahastust Tallinnasse Harjumaa on 80 km ( Kuimetsa kaudu 15 ja Kaiu kaudu 20 km kruusateed )
Kaugused antud Vahastu keskusest.

Vahastu ja Suurekivi maad jäävad Kõrvemaa koosseisu, mille geoloogilise aluspõhja moodustavad lubjakivid ja dolomiit, mida katab lubjarikas moreen. Õhukese pinnakattega loopealsed on enamasti metsa all: ülekaalus on rabataimekooslus, rabastunud segamännimetsad ja männikud. Tähtsad on Aela-Viirika maastikukaitseala ja Piiumetsa raba: siin pesitsevad sookured, musttoonekurg, metsised ja tedred.
Suurekivi küla iseloomustab suur rändrahn, siin asub Selgemäe karjäär, mis on RMK omandis. Karjäärist on kujunenud külaelanike supluskoht. Vaatamisväärne on Vahastu linnamägi ehk Linnasemägi, mis oli väikese Alempoisi
muinasmaakonna põhjapoolseim kindlustus ning on arvatud muinsuskaitseobjektide hulka.

2.2. Ajalugu

Vahastu on keset soid ja rabasid hästi säilinud klassikalise mudeliga küla. Esmakordselt on
praegust Vahastu küla mainitud 1564. a. (Rasiko). Algse Vahastu küla (1534, Waesz) asemele
rajati mõis (Wahhast) ja küla hävis mõisastamisel. Kaks sajandit tagasi omandas mõis
skandaalse kuulsuse: parun Gumprecht ehitas vabrikuhooned ja sulatusahju, et soorauast
terast tootma hakata. Terasetootmise asemel tegeldi aga hoopis valeraha trükkimisega.
Nüüd asub sellel alal Suurekivi küla, mis on saanud nime Vahastu Suurkivi (rändrahn)
järgi. Vahastu nime tekkimise kohta on legend: vanasti kuulusid Vahastu ja Kuimetsa maad
kloostrile. Vahastus peetud palju mesilasi ja siit saanud klooster vaha küünalde valmistami-
seks. Küla nimetati vahaostu külaks, millest olevatki tekkinud nimi Vahastu.
Esimese Eesti Vabariigi aegu kuulus Vahastu vald Järvamaa koosseisu. 1939. aastal liideti vald Kaiu, Kuimetsa vallaga üheks Kuimetsa vallaks ning Vahastust sai Raplamaa küla.
Kollektiviseerimise ajal moodustati külades vastavalt Vahastu ja Suurekivi kolhoos. 1950. aastal moodustati koos Põlliku kolhoosiga Oktoobri kolhoos, mis aastal 1958 jagunes Vahastu ja Põlliku kolhoosiks. Kuimetsa kolhoosiga ühendati Vahastu 1970. aastal ning Kaiu kolhoosi koosseisu kuulus küla aastast 1975.
Küla uhkuseks on kirik, mis ehitati 1883. a. Türi abikirikuna. Kiriku ehitamisloo on detailselt
kirja pannud Karl Kirschbaum. Vahastu kiriku teeb omapäraseks asjaolu, et kõik kivid on
kohaleveetud kohalike inimeste poolt vabatahtlikult. 2004. aastal kirjutas õpetaja Veimer diplomitöö kiriku ajaloost, mida saab iga huviline lugeda Vahastu raamatukogus. Kiriku juurde kuulub ka kalmistu, mis on ümbritsetud maakivilaotisega. Kalmistul leidub hulgaliselt sepis-ja valuriste, uhket ja huvitavat valu, mõned sepisaiad, mõned graniitristid. 1931. aaatal püstitati kirikuaeda vabadussõja monument, mis taasavati 10. septembril 1989.aastal.
Vahastu kool alustas tegevust 27. novembril 1858. aastal vallakoolina Vanasauna maadel.
Vallakoolist pisut hiljem hakkas tööle Vahastu Vene Õigeusu abikool, kus pidi rääkima vene
keeles, õpetajateks olid vene õigeusu köstrid. 1917.a ühendati mõlemad koolid ning muudeti
4-aastaliseks. 1921/22 õppeaastast alustas kool tööd 6-klassilise algkoolina. 1939. aastal ehitati uus koolimaja. 1940.a. sai kool nimeks Vahastu Mittetäielik Keskkool, 1947/48 õppeaastast töötas kool 7-klassilisena. 1.septembrist 1961 reorganiseeriti kool 4-klassiliseks algkooliks ning 1973.a. suvel kool suleti õpilaste vähese arvu tõttu ( koolis oli 8 õpilast).
Vahastu kool taasavati 1994.a. augustis EV president Lennart Meri poolt ja suleti taas
õpilaste vähesuse tõttu 2003. aastal.

2.3 Küla majanduslikud olud

Vahastu ja Suurekivi külade ettevõtlus on väikesemahuline, peamiselt tegeletakse talupidamisega. Registreeritud on 3 osaühingut, mille tegevusaladeks on metsandus, jaekaubandus ja põllumajandus. Väikeettevõtluses on levinud füüsiliselt isikust ettevõtjana tegutsemine ja esindatud on järgmised valdkonnad: lambakasvatus, mesindus, põllumajandus, lihaveisekasvatus, marjakasvatus, metsandus, käsitöö, ehitus.

Kohapeal saab tööd väike hulk (9) inimesi, enamus külaelanikke käib tööl Kaius, Türil, Raplas, Kuimetsas, Tallinnas. Viimastel aastatel ka välismaal.

Tööealiste elanike töökohad:

* oma firma – 4

* omavalitsuste palgal (ametnikud, haridustöötajad jne) – 4

* teistes ettevõtetes – 33

* FIE – 7

Ainukesed külas toimivad teenused on iga päev avatud Tuuleäri (kauplus) ja kolm päeva nädalas avatud raamatukogu. Muud lähimad teenused paiknevad 20 km kaugusel Kaius
(postipunkt, vallamaja, põhikool, lasteaed, hooldekodu). Rohkem võimalusi on 23 km kaugusel asuvas Paides, kus on olemas oluline osa igapäevaeluks vajalikke teenuseid
( kaubandus, ujula, pangaautomaat, pangakontor, postkontor, kultuurikeskus, turg, perearst, kiirabi, apteek jms). Maakonnakeskus Rapla (gümnaasium, politsei, maksuamet, maakonnahaigla, apteegid, kaubandus, kultuurikeskus) asub 42 km kaugusel. Perearst võtab vastu Juurus – 25 km kaugusel.

2.4 Küla infrastruktuur

Vahastu ja Suurekivi küla läbib kolm riigikõrvalmaanteed:
1.maantee nr. 15129 Paide-Roovere-Kuimetsa 37,53 km. Vahastust Kuimetsa 15 km kruusatee, Paidest Piiumetsani 16 km mustkattega tee, 7 km Piiumetsast Vahastuni kruusatee.
Võimalus Rooverest sõita Türile ( mustkate) ja Kuimetsat Kose-Ristile (mustkate), Tallinnasse ja Raplasse (mustkate).
2.maantee nr. 20154 Rapla-Lelle-Vahastu 24,42 km. Raplast Lelleni 20 km mustkattega tee ja Lellest Vahastusse 22 km kruusatee. On võimalus sõita Kädvale ja Kärusse.
3.maantee nr. 20122 Kaiu-Põllika-Vahastu 17,6 km kruusatee.
Riigimaanteelt talude-majapidamiste juurde hargnevad valla- ja erateed on reeglina kruusakattega ja rahuldavas seisukorras. Valla teederegistrisse on kantud kohaliku teena Poe-Heinsema tee (1.0 km), Linnuse-Ibaru tee (4,8 km), Vahastu- Tagasmäe tee (2,9 km) ja Aela-Taga-Põlliku tee (2,65 km). Kevadeti ja sügiseti on teed kehvas seisukorras. Lumetõrjetöid ja greiderdamist organiseerib vald. Enamus metsateid on RMK omanduses. Probleeme tekitab metsamaterjalide vedu, mis lõhub teid.

Elektriliinid on paljasjuhtmelised õhuliinid. Nende rekonstrueerimisvajadus on tõstatatud Eesti Energia hankekomisjonis ning rekonstrueerimine algab vahendite olemasolu korral 2014. majandusaastal. Piirkonda läbib kaks kõrgepingeõhuliini võimsusega 330 ja 110 kV ja üks keskpingeõhuliin võimsusega 10 kV. Alajaamu on kokku 6. Edasiste rek.ide käigus on kavas Suurekivi piirkonnas välja ehitada kolm uut alajaama ja rekonstrueerida liinid 2014 majandusaasta lõpuks. Vahastu alajaama elektrivarustuse rekonstruueerimine on plaanitud ajavahemikku 2014-2017. Ressursimahtude muutudes on võimalik, et rekonstruueerimistööd algavad varem.

Vahastus on EMT ja Tele2 mobiilside mastid. Seega on mõlemad külad mobiilteenusega kaetud. Viimasel ajal on levi EMT levialas nii Vahastus kui Suurekivil katkendlik. Tele2 võrgus on kättesaadav EDGE kiirusega, EMT-i võrgus 3,5G kiirusega internetiühendus. Elion pakub traadita WiMAX andmeside teenust. Eesti Energia pakub Kõu internetiühendust. Avalik internetipunkt asub Vahastu raamatukogus (2 arvutit). Problemaatiline võib olla internetiühendus taludes, mis paiknevad metsade vahel. Lahendus võib saabuda 2010. aastal
alanud projektiga EstWin, mis lubab kiiret 100Mbit/s lairibaühendust maapiirkondadesse 2015. aasta lõpuks. Täpsem informatsioon sihtasutuse Eesti Lairiba Arendus kodulehel.

Küla majapidamiste varustamine veega toimub salv- ja puurkaevudest ning heitvete kogumine toimub kogumiskaevudesse. Prügimajandust korraldab Kaiu vald. Ühisprügikastid pakendile ja paberile asuvad Pritsumaja ees, kalmistu väravas ja Suurekivil bussipeatuses. Prügikastide tühjendamine toimub vastavalt graafikule ja kinnistuomanikega sõlmitud lepingutele.
Postiteenuse kättesaadavus külas on raskendatud, kuna 2008. aastal suleti Vahastu postipunkt.
Momendil teenidab piirkonda Eesti Posti Käru postkontor. Post toimetatakse transpordivahendiga Tuuleäri ees asuvatesse postkastidesse ning maantee ääres olevatesse postkastidesse.
Linnusemäe jalamile, kirikuaia juurde ja Vahastu mõisa varemete juurde on paigaldatud infotahvlid. Kohalikke vaatamisväärsusi näitavaid viitasid seni paigaldatud ei ole.
Vahastut läbib jalgrattamarsruut Kaiu-Kuimetsa-Põlliku, mis toob matkasellid endise Vahastu mõisa juurde Suurekivil.
Küla kogukonna käsutuses on Vahastu rahvamaja ning alates 2008.a. rahvamaja kõrval valla maal asuv kokkutulekuplats, kus asub varjualune, grillimiskoht, lõkkeplats. Rahvamaja esisel platsil on korvirõngas ja 2010.aastal korrastatud võrkpalliplats. Olemasolevad rajatised on valminud Küla Seltsi eestvedamisel koostöös vallaga projektitaotluse rahalisel toetusel, oma tööga on talgute korras kaasa aidanud külaelanikud. Kuna rahvamaja on remondi ootel (talvel kinni) on kooskäimise kohaks kujunenud raamatukogu. Vahastu Küla Selts sai 2010.aasta alguses rahvamaja tasuta enda kasutusse ning koostab rahvamaja rekonstrueerimisprojekti Leader programmi abiga. Projekt valmib 2010. aasta lõpuks.
Kokkutulekuplatsil on toimunud traditsioonilised jaanipeod, laadad, filmiõhtud ning 26.juunil 2010.a. üle mitme aasta taas külapäev. Siit algavad ja lõppevad küla heakorratalgud. Seda kohta kasutavad külanoored kooskäimise kohana, siin saab korraldada sünnipäeva-pidusid ja tähistada muid sündmusi .

2.5. Elanikkond

Vahastu ja Suurekivi on hajaasustusega külad, mis on ajalooliselt kuulunud Türi kihelkonda.
Suurekivi külas puudub küla keskus. Vahastus on seevastu kujunenud küla keskuseks bussipeatuse ümbrus, kus asuvad endine Tarbijate Ühistu hoone, rahvamaja, raamatukogu, Tuuleäri, pritsumaja, ühepereelamud, endine metskonna kontor, kirik ja pastoraat. Osad kinnistud on viimastel aastatel kasutuses vaid suviti.

01.01.2010 seisuga elas Vahastu ja Suurekivi külas vastavalt 79 ja 41 inimest, neist mehi vastavalt 46 ja 20, naisi 33 ja 21. Inimeste vanuseline ja sooline jaotus oli järgmine:

Vanus

küla

0-17

Vahastu

0-17

Suurekivi

tööealised

Vahastu

tööealised

Suurekivi

pensioniealised

Vahastu

pensioniealised

Suurekivi

Mehed 4 4 35 13 7 3
Naised 3 3 15 10 15 8
Kokku 7 7 50 23 22 11

Vahastu ja Suurekivi külade kõrgperiood rahvastiku arvu poolest oli aastatel 1990-2000, kui külades elas 189 inimest. Seoses koolimaja, posipunkti, metskonna kontori sulgemisega lahkus külast palju tööealisi inimesi ja lapsi. Viimase 3 aasta jooksul on elanike arv püsinud stabiilsena.

2000 2003 2005 2006 2010
137+52 107+50 88+56 83+42 79+41

 

Vahastu ja Suurekivi on Kaiu aleviku ja Kuimetsa küla järel kolmandaks tõmbekeskuseks Kaiu vallas. Märkimist väärib asjaolu, et paljud noored, kes õpivad või töötavad mujal, osalevad aktiivselt nädalavahetustel ja suvekuudel külaelus.
Külade elanikkonna kasvu soodustaks kindlasti ühe ( kolmest) riigikõrvalmaantee viimine mustkatte alla. Suureneks ka suvitajate arv.

2.6 Küla inimkapital

Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. (allikas Vikipeedia).
Vanuseliselt on kõige rohkem tööealisi inimesi – 73, pensioniealisi on kokku 33, mis moodustab 27,5% kahe küla elanike koguarvust. Kahjuks on väike laste arv – 14.
Kõige enam on kesk ja keskeriharidusega ning põhiharidusega inimesi. Kõrgharidusega on teadaolevalt vähemalt 6 külaelanikku. Erinevad ametid elanike seas: põllumajandusega vähemal või rohkemal määral tegelejad (lambakasvatus, lihaveisekasvatus, marjakasvatus, mesindus, kartuli ja erinevate põllukultuuride kasvatus), müüjad-teenindajad, lasteaiaõpetajad, raamatukogutöötaja, bussijuhid, metsnik, logistik, sekretär, programmeerija, IT spetsialist, mööblivalmistaja, treialid, ehitajad, põrandameister, tuletõrjujad, metsamehed (Loetelu pole täielik).
Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel osutus volikokku valituks 3 külaelanikku.

Teadaolevaid külaelanike huvialasid: laulmine ja näitlemine, rahvatants, pillimäng, raadio-amatöörindus, fotograafia, käsitöö, ajalugu, jahindus, kirjandus, loodus, poliitika jne.

2.7 Külaelanike koostöö

Vahastu ja Suurekivi külad omavad mitut pikemat või vähemat aega toiminud traditsioonilist ettevõtmist:

  • Jaanipäeva tähistamine
  • Heakorratalgud kevadel. 2010.aastal osales talgutel 46 külaelanikku
  • Erinevate tähtpäevade ning teemapäevade korraldamine raamatukogus

    Mihklipäevalaat.

  • Kogunemine aastavahetuseks Vahastu keskusesse, kus nauditakse ümberringi paistvaid ilutulestikke ja tervitatakse kohalviibijaid uue aasta saabumise puhul
  • Väiksemates ringides tähistatakse sünnipäevi ja korraldatakse muid koosviibimisi
  • Eakad tähistavad ühiselt sünnipäevi ja osalevad koos valla eakatele mõeldud üritustel.
  • Aktiivselt on osa võetud tuletõrjevõistlustest nii vallas kui maakonnas, valla spordipäevadest Kablis.
  • Osaleti Kaiu valla arengukava koostamisel

Ühistegevus

  • Talgute korras korrastatakse igal kevadel külakeskus, Linnusemägi ja kirikumägi
    Tegeletud on küla ajaloo kogumisega, korraldatud käsitöö näitusi, külapäevi, spordivõistlusi ning osaletud erinevatel vallasündmustel.
  • Küla hoiab kokku ka rasketel aegadel – aidatakse neid, kes abi vajavad nii jõu kui nõuga.


Seltsitegevus

Külades tegutseb 2 MTÜ-d: MTÜ Vahastu Küla Selts ja MTÜ Vahastu jahimehed ning seltsing Vahastu-muinasajast tulevikku. Seisuga 01.01.2010 on külaseltsil 3 liiget, enamus külaelanikke on aga toetajaliikmed, kes osalevad seltsi poolt algatatud ettevõtmistes ( talgud, metsistutamine, palliplatsi uuendamine, külakoosolekud, külapäev). MTÜ Vahastu jahimehed koondab piirkonna jahimehi, liikmeid 25, seltsing loodi 2010.aastal, liikmeid 5. Külavanemat momendil ametis ei ole.
Vahastu-Suurekivi elanikud suhtlevad omavahel suhteliselt aktiivselt. Peamiselt edastatakse talgute, raamatukogus toimuvate sündmuste, valla teistes külades toimuvate sündmuste infot. Välja on kujunenud sõpruskonnad, kes suhtlevad tihedamalt, samas kõiki huvitavat olulist infot jagatakse kõigi külaelanikega. Kui kellelgi on muresid, siis pöördutakse üksteise poole, et lahendusi leida ( külmunud kaev, plehku pannud loomad, väiksemad remonttööd jne ).

Omavaheline infolevik toimib kõige paremini inimestega otse suhtlemisel. Selleks kasutatakse eelkõige helistamist ja vajadusel kodudes kohal käimist, sest silmast-silma rääkimine töötab kõige paremini. Nii jõuab info külas toimuvast kõige paremini kõikide elanikeni.

Omamoodi suhtlemiskohana toimib ka infotahvel – külakell, mis asub külapoes. Paraku kõik elanikud ei külasta külapoodi ja jäävad seetõttu infota. Harva pannakse teated bussipeatuse seinale. Info edastamine toimub ka külapoe müüjate ja raamatukogu juhataja kaudu. Väga hea suhtluskoht on talgupäev, kus inimesed üle hulga aja kohtuvad, koos tööd teevad ja samal ajal omavahel suhtlevad. Ühise talgusupi söömise juures toimub tavaliselt tihe arutelu külaelu teemadel. 2010.aastal lisandus külablogi Vahastu- muinasajast tulevikku, mis on oluline kanal keskealise ja noorema põlvkonna esindajatele ning neile, kes ei asu püsivalt kohal, kuid sooviksid olla kursis külas toimuvaga. Raamatukogu annab infot oma tegevustest samuti blogi kaudu. Kui inimestel on ühine mure, mis segab enam kui ühe pere elu, siis astutakse lahenduste leidmiseks ühiseid samme: ühiskirjade kirjutamine ja nendele allkirjade kogumine. Arutamist vajavate probleemide korral kutsutakse kokku külakoosolek ( külavanema valimine, haldusreform, rahvamaja renoveerimine jne.).

Koostöö

Hea koostöö on kohaliku omavalitsusega. Kaiu vald on toetanud eelarve kaudu kiriku tegemisi, maksnud Seltsi omafinantseeringut erinevate projektide raames ning andnud toetust mitmete muude ühiste ettevõtmiste ( jaanipäev, jõulud, kirikukontserdid jne.) korraldamiseks. 2010.aastal andis vald Vahastu rahvamaja kümneks aastaks tasuta Seltsi kasutusse.
Eelnevatel aastatel on volikogu töös osalenud vähemalt üks inimene igas koosseisus. Momendil on volikogu liikmetest 3 Vahastu-Suurekivi elanikud. Kaiu valla arengukava koostamisel osales aga mitmeid Vahastu ja Suurekivi külaelanikke.
Aktiivne on koostöö kultuurivaldkonnas: valla tantsurühmad ja näitering on sagedasteks külalisteks Vahastus.

KÜLA TULEVIKUPILT aastal 2016

Vahastu on aastal 2016 turvaline, puhta looduskeskkonnaga, viitadega tähistatud, head elamist ja puhkamist pakkuv hajaküla soode ja rabade keskel. Küla arendustegevuses, milles osaleb aktiivselt külarahvas, lähtub kogukond küla ajaloost, traditsioonidest, koostööst seltside, seltsingute, väikeettevõtjate, valla ja kiriku vahel. Külakeskusena toimib kordatehtud seltsimaja, kus on loodud võimalused erinevateks tegevusteks. Kauni looduse keskele on rajatud veesilmaga puhkekoht, kus saab ujuda, telkida.
Meie eesmärgid on:
* rahvamaja rekonstrueerimine, seltsimajaks kujundamine ning külakeskusena toimimine
Vahastu Küla Selts kirjutas käesoleva aasta jaanuaris projektitaotluse Raplamaaa Partnerluskogu Leader programmi rahvamaja rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Projekt sai rahastuse ning valmib 2010. aasta lõpuks. Järgnevalt tuleb leida ehitaja, kirjutada projekt ning seltsimaja renoveerida.
* külakogukonna aktiviseerimine ja vilgas seltsielu
Seltsielu külas on natuke soiku jäänud. Eesmärk on taastada aastavahetuse tähistamine ja uute tegemiste käivitamine ( jõulutulede süütamine kuusel, küla ehtimine küünlavalgusega, Vahastu mängud jne), koolituste korraldamine kogukonnale.
* puhkekoha rajamise võimaluse väjaselgitamine
Seoses tiigi rajamisega Kõhi kinnistule pakub huvi võimaliku puhkekoha rajamine sellele kinnistule, kuna rajatava tiigi asukoht on puhkekohaks sobilikum Selgemäel asuvast supluskohast. Eesmärk on väljaselgitada kinnistu omanik ning alustada läbirääkimisi. Võtame ühendust ka RMK Rapla metskonnaga, et uurida Selgemäe supluskoha haldamise ja hooldamise küsimusi.
* vähemalt ühe riigikõrvalmaantee viimine mustkatte alla
Tahame väljaselgitada kas ja kuidas on võimalik aastaks 2016 viia mustkatte alla vähemalt üks riigikõrvalmaantee.


4.TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2011-2016

Tegevused tulenevad õppepäeval osalenud külaelenikest moodustatud töörühmade kirjapandu analüüsist ning arengukava koostamise töörühma ettepanekutest. Tegevusi viivad ellu külaelanikud.

 

Tegevus Tähtaeg Oodatav tulemus Vastutaja Koostööpartner
Toimiv külakeskus        
Ehitaja leidmine 2011 I kv Ehitaja leitud VKS  
Projekti kirjutamine,rahastamine 2011 Rahastatud projekt VKS KVV, Leader, Pria
Seltsimaja renoveerimine 2012-2013 Renoveeritud seltsimaja VKS KVV, Leader, Pria
Tegevuste käivitamine
seltsimajas
2014-2016 Seltsimaja toimib külakeskusena VKS külaelanikud
Aktiivne kogukond        
Bussiootekoja remontija leidmine 2011 Remontija olemas VKS külaelanikud
Bussiootekoja uuendamine 2011 Uuendatud koda VKS külaelanikud
Suurekivi bussiootekoja võimalik asukoht ja ehitus 2011-2012 Suurekivi bussiootekoda olemas VKS külaelanikud
Ajaloo kaardistamine 2012-2014 Trükis „Vahastu lood“ ilmunud VKS, Seltsing Fondid, külaelanikud
Korrastustalgud pidev Korras küla VKS Külaelanikud
Jaanipäeva tähistamine Igal aastal Toimunud jaaniõhtu VKS Külaelanikud, KVV
Külapäeva korraldamine 2013, 2016 Toimunud külapäev VKS Fondid, külaelanikud, KVV
Infotahvli ja viitade vajaduse selgitamine 2012 Selgunud viitade vajadus VKS Külaelanikud
Projekti kirjutamine, rahastaja leidmine 2012 Rahastatud projekt VKS KVV, Fondid
Infotahvli ja viitade paigaldamine 2014-2015 Korrastatud viidamajandus VKS Fondid, külaelanikud
Külakoosolekute korraldamine 2 korda aastas Toimunud külakoosolek VKS Külaelanikud, KVV
Kogukonna koolitamine pidev Õppepäevad VKS Fondid, külaelanikud
Puhkekoha rajamine        
Kõhi kinnistu omaniku selgitamine 2011 Kinnistu omanik teada VKS KVV
Läbirääkimised RMK Rapla mk- ga 2011 Selgus Selgemäe supluskoha hooldamises VKS RMK Rapla metskond
Puhkekoha asukoha väljaselgitamine 2012 Selgunud on puhkekoha asukoht VKS külaelanikud

 

Kasutatud lühendid:
VKS Vahastu Küla Selts MTÜ
KVV Kaiu Vallavalitsus

5. RESSURSID

Eeesmärkide täitmiseks plaanime kirjutada projektitaotlusi vastavalt sellele millised fondid avanevad. Omaosaluse katmiseks kasutame külaelanikest vabatahtlike tööd, vallavalitsuse ja sponsorite abi ning kindlasti on plaanis teha tegevusi, mis toetavad eesmärkide täitmist materiaalselt. Prognoositav rahaline maksumus:
Seltsimaja kujundamine külakeskuseks 3 mkrooni

aktiivse kogukonna kujundamine 150 tkrooni
Vajaminev rahaline ressurss on kavandatud saada projektitaotluste esitamisega erinevatesse fondidesse (PRIA, LEADER, Kultuurkapital jne.).

6. STRATEEGIA HINDAMINE

Eesmärk Hindamisindikaatorid
Külakeskuse käivitamine *Remonditud Seltsimaja
*Seltsimaja aktiivne kasutamine – 8 sündmust aastas
*Tegevust on alustanud vähemalt 3 ringi
*Treeninguruumis saab treenida
*Seltsimaja saab rentida
Aktiivne Kogukond *Külakoosolekutel, õppepäevadel on osalenud 30% kogukonna elanikest
*Toimunud on vähemalt 3 igaaastast traditsioonilist üritust: jaanipidu, jõulude tähistamine, talgud
*Küla on viidastatud
*Ilmunud on trükis „Vahastu lood“
Puhkekoha rajamine *Puhkekohta külastab suvel 300 inimest
*Talvel avatud liuväli
*Puhkekohas infotahvel kohalikest teenustest ja kontaktid
*Toimunud kohalike väikeettevõtjate ümarlaud
*Selgunud on väikeettevõtjate koostöövõimalused

 

7. LISAD

7.1 Asukoha kaardid

7.2 VAHASTU LUGU
Marika Murumägi viis ja sõnad

Kesk lõputut raba
kesk tolmuseid teid
on Vahastu küla
on kodupaik meil

Suvel, mil ööd on nii valged
tantsijail puna on palgeil
rahvas seal peab jaanipidu
naudib lõkete ilu

Sügis kõik lilled viib kaasa
puudelt kaob viimane ilu
kirik vaid üksinda eemal
seismas seal mändide vilus

Kesk lõputut raba …..

Talvel võib liugu seal lasta
mäest mis on kiriku vastas
kui aga julgust on rohkem
Linnusel radu ja ohte

Kevad toob ilusad ilmad
Selgemäel nüüd võid sa minna
hiljem siis mäletad veelgi
kuis nägid seal ennast kui peeglist

Kesk lõputut raba….

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: