Jumalaga Rein!

by

Selliseid asju ei saa, ei tohi, ei või juhtuda-aga paraku juhtub… Eile läks igavikuteele üks meie elupikendajaist-Rein Pekkermann. Nagu välk selgest taevast rabas pühapäeva õhtul meie kogukonda kurb uudis…

Otsisin pilte temast, eriti ei leidnud. Selline ta oligi, pigem tagasihoidlik ja tagaplaanil-oh mis nüüd tema-suhtumisega. Ometi oli ta kogukonna jaoks alati olemas. Kui kellegi abi vaja, pruukis ainult mainida ja juba oli kohal. Tegi möödaminnes korda masinad, parandas veelekked, tõi  masinate varuosad-polnud tema jaoks tundmatud tööd või ületamatut probleemi.

Paraku märkad selliseid asju alles siis, kui inimest enam ei ole. Saatuse tahtel jäi elupikendaja oma elu üürikeseks.

külapäev26.06.2010 078

Ei Rein ega Alar jõudnud vanaisaks saada, kuid ma ei saa jätta siia panemata üht tsitaati-sest küllap tuleb seegi aeg, kuigi nad ise seda ei näe.

“Aga mis siis saab,” küsis ta sosinal, “mis siis saab, kui Vanaisa ära sureb?”
   “Oh sa tobuke,” vaatas Mikamaka talle etteheitvalt otsa, “kas sa siis ei tea, et Vanaisa ei sure iial ära? Võib olla, et ta ükskord ei käi enam väljas oma õunapuudega rääkimas. Ja ta ehk ei räägi ka enam sinuga ja minuga. Aga igal öösel võtab ta oma redeli, korjab allalangenud tähed kokku ja naelutab need taeva külge tagasi. Igavesti, maailma lõpuni.”
Ervin Lázár “Seitsmepäine haldjas”
Suveöödel, kui langevad tähed, saame me mõelda, et nad kahekesi käivad neid tagasi naelutamas. Sest nii ongi.
Jumalaga Rein!
Raplamaa priitahtlike jutt on siin.
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s


%d bloggers like this: