Midagi põnevat veel kaugemast ajaloost

by

Valdo Prausti koostatud Eestimaa teedevõrgustik aastatel 1200-1400. Piiumetsa oli tolle aja suuremate teede ristumiskoht, seda läbisid nii Harjumaa suur kagutee (ida-lääne suunal) kui ka Tallinn-Tartu maantee (pildile klõpsates on näeb kaarti suuremalt) Jutt ja pilt on pärit siit

Advertisements

14 kommentaari to “Midagi põnevat veel kaugemast ajaloost”

  1. Paul Vahur Says:

    Aitasin Valdo Praustil seda kaarti natuke täpsustada mõisa ja Vahastu vahelise tee osas. See ei läinud mööda praegust trassi mööda vaid Tuuleveski ja Siltre taludest mööda ning praeguste kruusaaukude/ujumiskoha juurde ning tõenäoliselt sealt edasi otse linnusemäe suunas.

    Käisime neid kohti ka 13. mail vaatamas. Tee Tuuleveski ja Siltre taludest kuni kruusaaukudeni on suhteliselt kergesti leitav ning läbitav. Kruusaaukudest edasi linnusemäe poole aga on raskesti nähtavam kuigi kohati on lõike mis nagu oleksid kunagi tee olnud (tõneäoliselt läks see metsas olevast harjakust/künkast lääne poolt mööda). Samuti on sellel ligikaudsel trassil Käru jões liivasem/kivisem koht mis võis olla jõe ületamise koolme-kohaks.

    Valdo näitas mulle ka väga põnevat Rumbi-Riiali soosilda – tee mis umbes 300 aastat tagasi on maha jäetud aga siiani rabas nähtav ja ka läbitav on. Soovitan vaatama minna, tegu on inimese poolt loodud muistisega.

    Eks kõik see info ole mitmetele kohalikele teada, Valdo Prausti taustainfo annab aga asjadele uue tähenduse. Vahastu oli iidse Tallinna-Viljandi maantee ääres ning Rumbi-Riiali tee ühendas Kesk-Eestit (Paidet) Lääne-Eestiga.

  2. Marge R. Says:

    Jah selle riiali tee kohta olin ma juba ammu kuulnud, kuid eelmisel nädalal metsa istutades õnnestus lõik sellest ka ära näha. üks pilt sellest on fb-smul, aga kuna me istutuslank oli suhteliselt kehva koha peal, ei saanud ma head pilti.
    Kas teil oli jutuks ka Peetrimäe kabel? see kabeli asukoht oli ju tegelikkuses Leedi taga, aga mu isa ei olenud kindel,mis selle kabeli nimi võis olla.

    • Paul Vahur Says:

      Valdo Praust luges selle välja Mellini Atlase mustandist.

      Atlast ennast näeb siin. Vahastu on 13 lehe vasakul keskel, samas või piirkonda leida mitme teise lehe pealt ka.

      Siit lingilt näeb üht teist kaarti mis mainib “Kap. Petrima”.

    • Valdo Praust Says:

      Korralik tammil olev sootee (maantee soosilla lõik) algab umbes 120 meetrit ribakujulise raielangi idaservast ida pool, seal, kus looduslik maastik laskub üsna nähtavalt allapoole ja ei ratsa ega ka vabriga polnud enam lootust aastaringselt täitmata (sillutamata) teel liigelda. Niisugust täidetud teetammi on minu andmetel kokku 915-920 meetri ulatuses, täpsemalt kuni Riiali soosaare kõva alusega pinnaseni.
      Just see täidetud teetamm, kraavist kraavini ca 480-500 cm laiune, on väga atraktiivne asi. Soode vahel asub tammi pealispind teisel pool kraave asuvast kõrgsoo pinnasest (rabast) kohati kuni 50-60 cm madalamal. Kuna on teada, et raba kasvab juurde tempoga ca 1 mm aastas, võib sellest kõrguste vahe tõttu oletada et seda teed on aastaringse teena kasutatud intensiivselt vähemalt 500-600 aastat. Seda eeldusel, et algne (tõen. juba muinasaegne) palktee rajati otse rabapinnasele, mitte süvendisse ega tammile. Kuna ajavahemikul 1691 kuni 1762 on see tee kaugmaantee rolli kaotanud (täpsemat hinnangut mul hetkel paraku pole, st pole ürikuid, mis seda võimaldaks hinnata), siis võib algse tee rajamisajaks pidada ajastut 1100-1200, st ristisõdade (muistse vabadusvõitluse) aega või ajastut enne seda. Kaudselt toetavad seda hinnangut ka Vene leetopisside andmed, mis räägivad vürst Izjaslavi sõjaretkest Ugandi aladelt Keavale (Osek Kedipiv) 1050-60ndatel aastatel. Keavale pääses tollasest Ugandist ja Järvamaalt aga ainult sealtkaudu, muid ühendusteid ei olnud veel mõned sajandid hiljemgi.
      Ülalnimetatud pikkuseandmed pärinevad maa-ameti aerofotodelt, LIDARi mõõdetud mudeli kõrgusandmetest ning nende kombineerimisest kohapeal nähtuga. Tee laius ja tammi pealispinna kõrguse võrdlus sooaladega pärinevad loomulikult minu enda mõõtmistest, mida ma olen seal mõned korrad kohapeal teinud. Olen need arvud ja selle ligikaudse vanuse hinnangu toonud välja ka oma artiklis, mis ilmus Maanteemuuseumi 2011. aasta toimetistes ja põhines minu eelmise aasta ettekandel muuseumi konverentsil.
      Raielangi kohal on aluspind kõva ja seal pole teed olnud vaja täita; pigem oli seal tammi asemel väike aastasadadega kulunud lohk, mis enne metsa mahavõtmist seal ka mõnevõrra veel näha oli.
      Olen viimastel kuudel viinud sellele sootee lõigule mitmeid huvilisi, sh Maanteemuuseumi teaduri ja juhataja.

  3. Valdo Praust Says:

    Peetrimäe kabel on selgelt peale märgitud Eestimaa Kubermangu maamõõtja Schmidti varaseimale, 1844.a. Eestimaa ülevaatekaardile. Üks veebiväljund sellest on veebis kättesaadav ajalooliste halduspiiride GIS-vahend Kupits – http://www.eha.ee/kupits/?txtZoomFactor=1.5&ROSA_CMD=RECENTRE&mainmap.x=453&mainmap.y=279&coordDisplay=+E+25%B020%2700%27%27N+58%B059%2700%27%27&searchlayer=&searchtext=&layer_status%5B%5D=1839+-+1882.+a&layer_status%5B%5D=M%F5is+kuni+1917&layer_status%5B%5D=Kihelkond+kuni+1917&layer_status%5B%5D=Maakond+kuni+1917&layer_status%5B%5D=Kubermang+kuni+1917&layer_status%5B%5D=M%F5isas%FCda+kuni+1917&PrevStateKey=BBOX%3D560670.78125%2C6536024.6875%2C572577.03125%2C6545946.5625%7CSRS%3D%7CMAPSIZE%3D600%2C500%7CLAYERS%3D0%2C2%2C3%2C4%2C5%2C6%2C7%2C22%2C23&NotFirstLoad=1&RosaMode=0&INPUT_TYPE=&INPUT_COORD=359%2C308&QueryString=&hiliteids=&zoomToQuery=&openPrintPage=

    Nimetatud pikk link peaks Peetrimäe kabelit sisaldava osa avama.

    Kuna Schmidt koostas oma kaardid varasemate kaartide põhjal, siis tuleks edasi otsida neid kaarte (kui neid on kaasajani üldse säilinud). Suur Eestimaa kaardistamine läks lähti ju alles 1850ndatel, enne külade kruntimist. 1844 ei olnud Eestimaa Rüütelkonnal veel mingit kruntimisalast plaani, mistõttu 1844 kasutatavad aluskaardid võisid olla õite vanad, pärinedes 17.-18. sajandist või äärmisel juhul 19. sajandi algusest. Julgen seda väita, tundes Eesti ajaloolist kaardipärandit üsna põhjalikult.

    Kuna 17. sajandini kulges Tallinna-Viljandi peamine maantee üle Vahastu ja Kuimetsa (Matsimäe soosillad polnud siis vast veel läbitavaks tehtud), siis on seesuguse teeäärse kabeli olemasolu väga tõenäoline. Neid kerkis siiamaile üsna palju arvatavasti juba peale ristisõdu 13. sajandil ja nad varieerusid suuruselt, olles väikest pühakujust kuni pisikese kirikuni. Enamik neist kadus reformatsiooni järel 16. sajandi esimesel poolel. Kes on liikunud ringi katoliiklikes maades (Latgale ehk Ida-Läti, Leedu, Poola, Tšehhi jne), see kujutab ette, millised ja kui palju neid võis olla.

  4. Marge R. Says:

    Ilmselt siis oli kabel ikka Peetrimäel. Kas võis nii olla, et matmispaik oli Leedi taga? Või on see veel hilisem? Igatahes peaks seal alles olema viide sellele matmispaigale-ma pole aastaid käinud seal. Isa mäletab, et kui tema noor oli, käis ta sama koha peal karjas (ca 40ndatel siis), praegu on selle koha peal raieküps kaasik.

    • Valdo Praust Says:

      Kummaline on see, et Peetrimäe rahvas ise ei tea sellest kabelikohast midagi. Kui ma selle suve algul Kaitseliidu matkal giidiks olin ning korra autoga Peetrimäel seistes üks proua sealt minuga rääkima tuli, siis tema polnud kuulnud küll kabelikohast midagi. Aga see on ka usutav, sest kabel asus seal sajandeid tagasi, aga praegune Peetrimäe taluhoone on ehitatud alles 1883. aastal. Tean seda aastaarvu täpselt seepärast, et käisin hiljuti Ajalooarhiivis ning puhtjuhuslikult sattusid muude materjalide hulgas mulle ette Vahastu mõisa tulekindlustusmaterjalid. Nende kohaselt (EAA.3761.1.361, poliis 1495) ongi Peetrimäe elamu ehitusaastaks 1883.
      Aga sellega olen ma juba üsna harjunud, et rahva mälust ja teadvusest – sh kohalike kodu-uurijate teadmisepagasist – on väga vanad (Liivi sõja eelsed) asjad kustunud… ma võin tuua kümneid näiteid.

      • Marge R. Says:

        Tegelikult Peetrimäe peremees teab ja oskab rääkida üsna palju. Proua ei pruugi teada, kuna ta ei ole päris kohalik ja ilmselt ei ole väga huvi tundnud selle kõige vastu.

  5. Valdo Praust Says:

    Loomulikult me ei tea kõiki muinaskalmeid. Eesti on arheoloogide poolt läbi uuritud vaid teatud tasemeni. Arvestades Vahastut läbiva tee tähtsust, võis selle ääres olla sajandeid tagasi nii mõndagi. Kui mingid künkad on säilinud, siis võiks arheoloog suuta midagi öelda, kui kellelgi õnnestub ta kohale meelitada.

    Kabel võis vast ikka olla Peetrimäel – ei usu, et Schmidt oleks oma kaardil eksinud. Iseasi, mis sellest 19. sajandil alles oli. Üldiselt peale reformatsiooni (iseäranis 17. sajandil) üritati vanu katolikuaegseid kabelikohti lammutada, et rahvast kirikusse meelitada. Võibolla Vahastu kandis talitati teisiti, sest Türi kirik oli kaugel? Seega võis pastor kohapeal käia? Ei tea…

    Kõige õigem oleks uurida vanu kirjeldusi ja kaarte. Niipalju, kui mina tean, on 17. sajandi lõpul Vahastust tehtud reduktsioonikaart hävinud. Vanim mulle teadaolev detailkaart on 1843 tehtud Vahastu mõisaalade kaart (EAA.854.4.584), kuid see pole digiteeritud ja seda peab minema Tartusse kohapeal uurima. Seal võib midagi peal olla.

    Lisaks on säilinud paar lehte Vahastu (mõisa) alade kirjeldusest 1686-89 Järvamaa adramaarevisjonist (EAA.1.2.942 leht 1247), kuid see on 17. sajandi rootsi keeles, mida mina ei valda, lisaks veel tollases gooti käsikirjas. St – mina pusiksin seda teksti väga vaevaliselt, olen vaid teede ja maanteekõrtside osa sealt läbi töötanud. Kui kellelgi on raha, et lasta see materjal mõnel oskajal (ajaloolasel) tõlkida, leiaks sealt Vahastu tollase sisu kohta kindlasti väga väärtusliklku teavet. Materjal on muide Saaga all üle veebi vaadatav. Kahjuks on Järvamaa adramaarevisjoni lõpuosa kadunud, st see ürik lõpeb umbes 1/4 Vahastu kirjelduse kohalt.

  6. Valdo Praust Says:

    Samas ei ole 1814. aasta kaardile Peetrimäe kabelit kantud. Küll aga on seal peal Peetrimäe maanteekõrts, Vahastu kabeli (praeguse kiriku kohal) olnud kõrts ja mitmeid muid huvitavaid asju/hooneid. Nt Vahastu mõisa tuulik mõisa kohal ida pool teed koos mõisa viinavabriku jm. hoonetega, samuti lubjaahjud, söepõletusaugud jms. Ikkagi kardan, et Schmidt on 1844.a. kaardi koostamisel võtnud aluseks mingid 17.-18. sajandi kaardid, kus kabelist midagi peal veel oli.

    See 1814. aasta kaart (EAA.854.4.201a) on digiteeritud ja vaadatav aadressilt http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=4876&_xr=eNotilsOQDAABO%252ByF6BCyDrNhqaVeBc%252F4u4UXzPZWdHw7JjWYvFJoEmJQXMSrNbG41kKYu7V2OglccgrbPtfjmFq35ITbu3aqIZYfprIiug1ul3ufWaE3VBf1w2LbiYZ

  7. Marge R. Says:

    kõrts ilmselt oli ka leedil-see oli leedi postitalu. samas oli sealkandis varasemal ajal Leedi küla ja ma ei ole kursis, millise nimega võis olla tolleaegne Leedi talu-või kui ta oli selle küla keskuseks, siis ilmselt oligi Leedi postitalu. kust ma seda tean-oma isa ja vanaema juttudest-ilmselt see ongi niimoodi põlvest põlve kandunud.
    ja see teooria vahastu küla kohta, et see välja suri suure katku ajal ja põhjasõja lõpu poole uuesti asutati-ma ei tea kui tõenäoline see olla võiks. samas siitkandi suguvõsad algavad enamasti umbes sealtmaalt.

    • eha Says:

      Imeline!
      Avastasin praegu, et suhtlete siin.

      Võitlus selle ajaloolise Harju Kagu- tee pärast kestab 2004 aastast, kui 4 kuninga tee Raplamaal kiira-käära kaardile märgiti! Peale seda tuli RMK lageraie lank, sama , kuulsa tee Rumbi poolsesse otsa, mille kohta NÄDALINE avaldas 6 kirjutist, kuid kõige kaunim metsaosa – rahva lemmik parkmets, siiski maha võeti. Embergi jonni tõttu 2.jaanuaril – puhkepäeval….sedavõrd kardsid nad meid Maarika Murumäega (endine selle kandi metsavaht ning siitpoolt meie Antsuga – ka metsavaht) Meil oli suur unistus just selle langi serva ümbruskonna vaatamisväärsuste kaart välja panna. Sinna pargiti autod, kui rabasse mindi. 100 m kaugusel on PÕLMA -Huntaugud, kus inimesed on varjul olnud. jne. jne. jne.
      Vedasime isegi Tiiu Susi, seda alleed rabas vaatama ning paljut huvitavat, mis seal ümber ja lähedal. Rumbi-tukk, e. Hiiesaar on selle 4 kuninga tee ääres….mille tõttu käisime Püüametsas (Piiumetsa vana nimi) vanade inimestega rääkimas.
      Kõige võimsamad vaatamisväärsused on Kummassaare pool TEEST, mida isegi Maire Aunaste võtegrupi mehed ahetades vaatasid…..kuid kõik see on “tänu RMK tegevusele kadumisohus. Olen pöördunud, lausa kohal käinud ka Paide muinsuskaitse ametis Tiit Scmithi juures jne….seni abita, kuna Riiali (Rõiali) poolne allee vajab lahtiraiumist, et selle vaatamisväärsus säiliks.
      Kädva -Rumbi poolt jõeäärest on seda teed veel näha…mõned põlispuudki püsti…vaatamisväärsus.

      Nüüd Leedi allikatest ning kodasmäe kalmetest, pajasanga kurvist jms. Kas Sa Marge siis ei tea, et su onu Tellus elab kõrtsikohas ja Jaan on postijaamas.

      Siltre Selma teab rääkida Selgmäe otse teest jms. Oleme kõnelenud.

      Vahastu praegune kirik (130 a) on Hiies….hiiepuud 250-300 a vanad. Vana kabel asus Hiievälja ääres……Kalmu koha, praeguse ajalooliselt kuulsa aida taga mäletas Eedi Küntsleri vanaisa veel kalmukünkaid.

      Vahastu muinaslinnus, sedavõrd unikaalne vaatamisväärsus, Peitemäe ja peitemaaga….millest võib pikalt kõnelda jne.

      Tänud V. Praostile, et mu võitlused selle tee eest saavad täiendust

  8. eha Says:

    Eedi Küntsler on arhiivides , need 1814 jt. läbi töötanud …ka Piiumetsa poolne osa oma katkuaja kalmistuga ja Katku külaga ja Vahastu Jänese kalmedki ning allikad Köhil jm. kõnelevad enda eest.
    Küll Eedil oleks huvitav seda Valdo Praosti kaarti näha…..olen praegu väga hõivatud, kuid olen palju kirjutanud sellest ajaloolisest teest….Rumbi jahilossis elanud Laane Paul teadis Poola sõjaegsetest kilomeetrite pikkustest sõjakolonnide liikumistest sellel teel.
    Ning, ega Peeter I aegne väejuht Jõerist – Piiumetsa mõisnik (ehitas mõisa Püüametsa Hiide) ilmaaegu seda elukohta valinud…jne. jne.

  9. Marge R. Says:

    mina tean seda Siltre poolt tulevat teed karjäärideni küll,lapsena sai seda korduvalt läbitud. näha on see tee praegugi. samuti on olemas tee Peetrimäe ja Leedi vahel, vähemasti osaliselt-ja onu Tellus rääkis alles eelmine suvi kivikorjamise vahele seda lugu-aga minu mälus on tühi auk selle koha pealt 😦 igatahes saaks ka temalt olulist infot endisaja kohta, teda on need asjad alati huvitanud ja ´tõenäoliselt ta mõndagi talletanud (kasvõi mällu)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: