Eha palvel veidi ajalugu.

by

Kirjutasin selle artikli Kaiu valla lehele  (mida Kaiu leht ei avaldanud), kuna mälestusmärgi avamise aegu ma ei teadnud, et Ibaru Jaanil on niipalju
järglasi ning, et osa lapsi veel eluski….selle kirjatükiga tahtsin heastada
oma viimase halva lause mille ütlesin teadmatusest seal mälestuskivi juures!
Kuna teadsin, et tütar Silvi Kuimetsast jõudis vahepeal ära minna…sedavõrd
kaua võttis see tähistamise organiseerimine aega. Tegelesin selle
kirjatüki/uurimusega 3 päeva. Nädalisest oli üritusel oma ajakirjanik kohal ning seda oli arvata, et nad mu juttu ei avalda. Üllatusena tuli see Nädalise,
või nüüd Raplamaa Sõnumite – Koduloolases….kus see oli tundmatuseni ära
toimetatud….juba alates pealkirjast!
Mul oli kahju, et Kaiu ei pidanud seda vajalikuks ning arvasin juba, et see
lugu kaob ajatolmu!

Meie kohus on mõista, mitte hukka mõista!

 

Avati mälestusmärk metsarahvale!

 

  1. 03. 2012  Käru valla serva pääl, jõe ääres, Tammistu küla all hukkusid  23. 03. 1950 a.  Metsavennad  Jaan Minumets,  Artur Uus,  Helmi Uus  ning Helmuth Uus.

 

Selle jõeäärse Tammistu haud – punkri Lugu.

 

1945. a alguses areteeriti Käru vallast  Laane-asundusest ( president Pätsu allee äärest) asundustalunikud Vares ja Mill. Metsavaht Artur Uus kuulis , et teda tullakse samuti kinni võtma, tema meelsuse ja Kaitseliidus olemise pärast. Ta jõudis lahkuda, kuid sellepeale viidi tema naine Helmi Uus Lelle ülekuulamisele. Kui Helmi paari päeva pärast tagasi koju sai, võttis ta oma lapsed Helmuthi ja Selma ning läks 1945 a. veebruari kuus, metsa Arturile järele. Selmal jäi Kädva koolis 6 kl pooleli, Helmuthil 3 kl. Esialgu olid  nad talve Loosalu rabasaarel, kuid seal lähedal toimus tulistamine ning nad lahkusid mujale. Selma oli 1,5 aastat nendega koos metsades. Nende naabripoiss Pihtoja  Felikx  peksti Lelles sandiks, et ta Uusid välja annaks…..

1948 a liitus nendega vahete – vahel Jaan Minumets ja ka Jaan Rajamäe – Raudsepa talust Kädvalt ööbis vahel nende punkris.

Jaan Minumets , pärit Rumbi külast oli Ibaru talus koduväiks. Tal oli Piistaojalt ostetud tõukari (10 lüpsilehma) ja rehepeksumasin. Inimesed käisid Ibarus n. ö. pullipäevi tegemas, kui olid nende talu tõupulli , või täkku, või sugukulti kasutanud ning ka rehepeksu eest käidi tööga tasumas, mis olidki Jaan Minumetsa kõige suuremad patud! Jaan Minumets viis 1948 a nooremad lapsed 10 aastase Jaani ja 14-se Virve Ingliste külla , oma õe Riismets Juuli juurde peitu. Vanem tütar Silvi elas Kuimetsa Laastul juba 1941 aastast kui hävituspataljon Ibarut laastas ning kogu pere vahepeal Laastul pidi elama.

1948 aastast jäid taastatud Ibaru koju  haige poeg Ülo ja ema Linda. 18.01 1949 saadeti Linda Minumets  Siberisse, süüks oli, et  150 ruumi puudenormi täitmiseks kasutas abilist. See norm määrati alla 50 aastastele naistele – Linda Minumets oleks saanud kuu aja pärast veebruaris 51 aastaseks. Jaan Minumets oli metsaservalt pealt näinud, kuidas ta naine kodunt minema viidi….

Paar kuud hiljem, märtsi -küüditamisega 1949 saadeti haige poeg Ülo Siberisse ning sinna ta jäi.

1950 a lõpus tuli seadus, et küüditatud emadele antakse amnestijat, kellel jäid alla 12 – aastased lapsed maha. Tütar Virve Ingliste koolis kuulis seda kusagilt ja oli initsiaatoriks   taotluste esitamisel. Ning venekeele õpetaja kirjutaski  mitu pöördumist Krasnojarski kraisse ning ema saigi tagasi 1950 a lõpus, mõni kuu enne noore Jaani 12 aastaseks saamist. Isa oli selleks ajaks juba  9 kuud tagasi hukkunud , nüüd  tähise saanud punker – hauas .

 

23.03. 1950 hommikul kell 4 tuli Jaan Minumets Rumbi külast Lutsult oma venna Juhan Murumetsa juurest ning kell 6.00 visati granaadid ja süüdati punker. Helmi Uus oli imekombel ellu jäänud ning valge riie käes välja tulnud, kus ta siis maha lasti. Nooruke Helmuth Uus oli selleks ajaks kipsis seljaga  lamaja haige. Rajamäe Jaan  Kädvalt oli eemalt tulistamist kuulnud ning ennast ise üles andnud, mille peale ta vangi saadeti.

Uuside tütar Selma (19) arreteeriti ning esimene kohus oli Narvas, kus ta sai teada, et ta pere on hukkunud……..ta viidi läbi kümnete vangilaagrite….Hilisemas elus suhtles Selma pikki aastaid oma Kädva kooli õpetaja Kollo Helviga ning  naabrid Pihtjõed  hoidsid alles ta ema õmblusmasina.

Omaksed tänavad Käru vallavalitsust, sedavõrd suurepärase ürituse korraldamisel.

Südamlik austus kõige eest vallavanem Elari Hiisile. Tänu  ka  Mihkel Hauale, kes mälestuskivi kohale korraldas. Eriline tänu Käru Noorkotkastele ja Kodutütardale, kes külma ilma trotsides kaunile üritusele oma suure panuse lisasid. Tänu kohalikule Kaitseliidule, kaitseväe meeskoorile ning orgestrile.

 

Eha Metsallik 28.03.2012

Advertisements

Üks vastus to “Eha palvel veidi ajalugu.”

  1. jaan Says:

    Jutu teema on arusaadav, kuigi väga halvasti loetav. Palju lauseid tuleb mitu korda lugeda ja siis jäävad faktid ja/või mõte ikka segaseks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: